Värska ravimuda- mis, miks ja milleks?
Värska ravimuda
Eestis leidub järve ja meremuda muda juba iidsetest aegadest saati. Teaduslikus meditsiinis on muda kasutatud juba üle saja aasta. Kõige rohkem tarvitatakse Eestis Värska ravimuda ja Haapsalu ravimuda.
Värska järvemuda on oma antioksüdantse aktiivsuse poolest sarnane Haapsalu meremudaga. Värska ravimuda on koostiselt selline, mida saab kasutada ka südamehaigustega inimene. Kindlasti tuleb enne kasutamist nõu pidada arstiga. Haapsalu ja Pärnu ravimuda on sellisel juhul vastunäidustatud. Ka loond° kasutab enda baastoorainena just Värska ravimuda.
Muda on tõeline loodusand, mis aitab nii naha- ainevahetusprobleemide, luu-, liigese- ja lihase probleemidega. Mudaga saab teha maske, mähiseid, ravivanne ja seda nii soojalt kui külmalt, kuid soojus suurendab mudas olevate ainete imendumist nahka. Mudal on nimelt hea soojusmahtuvus ning väike soojusjuhtivus, mis võimaldab mudaprotseduuri ajal soojust nahas hoida, mis omakorda aitab organimsi kudedesse aineid paremini viia.
Sellepärast soovitame ka meie kasutada mudamaski just saunas! Kui organism on soe, tekib üldine vereringe ja ainevahetuse kiirenemine ning verevarustuse paranemine.
Mudaga ravimist on uurinud professor A. Paldrok (1925) kuid ka, R. Markovits
Markovits on kommenteerinud: “Iluraviski võib muda maskina kasutada nii jahedalt kui ka leigelt – naha noorendamiseks on see üsna tõhus vahend, efekti võib saavutada juba mõne korraga. Reeglina peaks muda kasutama maskidena täiskuurina, see tähendab vähemalt 15-20 korda.” Ta lisab, et muda võiksid kasutada ka kõik end tervena tundvad inimesed – see stimuleerib närvisüsteemi ja ainevahetust, mis omakorda tugevdab inimese tervist ja suurendab töövõimet. Mudaravi mõjul väheneb oluliselt ka organismi pingestatus.
Seega on oluline pidada silmas, et mudaga tuleb olla järjepidev, ning kasutada mudamaski kuurina!
Milline on muda koostis?
Järvemuda ehk sapropeel on tekkinud taimejäänuste biokeemilisel lagunemisel, settinud orgaanilise ning mineraalse aine muundumisel erinevate bioloogiliste, keemiliste ja füüsikalis-keemiliste tegurite toimel. Värska järvemuda üheks väärtuslikumaks omaduseks on tema kõrge väävelvesiniku sisaldus, mida leidub keskmiselt 35 mg 100 g kohta, mis on lähedane mineraalmudale. Tavaliselt on seda ühendit järvemudades kuni 10 mg 100 g kohta. Väävelvesinik on tekkinud pikaajaliste järvesetete lagunemise tulemusena. (Reissar 1995: 1-4)
Järvemuda ehk sapropeel on magedaveelises veekogus kuhjunud kolloidse struktuuriga sete, mis sisaldab terrigeense ja biokeemilise päritoluga karbonaatset materjali ning mille kuivainest vähemalt 15% moodustab orgaaniline aine.
Muda tekkimisel on oma osa spetsiifilistel bakteritel ja protsessi käigus eritub väävelvesinik, mis annabki mudale iseloomuliku lõhna.
Ravimudas on väge!
° stimuleerib ja parandada vereringet ning elustab ja taastab pindmisi naharakke
° tõstab organismis immuunsust ja östrogeeni taset
° väljutab kehast toksiine
° lõdvestab pinges lihaseid
° sisaldab rohkelt kasulikke vitamiine
° 100% looduslik ja töötlemata
° kerge ja tugev pakend, mida on mugav kaasa võtta
Kodustest tingimustes ravimuda kasutamine
Kodus on mugav kasutada mudaravi just mudamaski või kehamähisena.
Näonaha probleemide korral on mudamaski kasutamine väga efektiivne. Mudamask viib sügavale nahakudedesse orgaanilised ained, mis on põletikuvastased, aitavad kiirendada naha verevarustust ning naharakkudel uueneda.
Kehamuda on hea kasutada nii liigesvalude kui näiteks päikesepõletuse korral. Muda aitab naharakkudel uueneda, võtab maha põletikku ning rahustab nahka.
Kommentaarid puuduvad